Juuste poorsus on juuste võime imendada niiskust ja seda säilitada. Selle võime määrab juukse välimine kiht ehk kutiikulkiht.
Üldjuhul eeldatakse, et terved ja töötlemata juuksed on keskmise või normaalse poorsusega. Sellised juuksed ei vaja suure proteiinisisaldusega tooteid. Ehk siis, sellistele juustele pole vaja teha süvahooldusi, sest liigsed lisaained, peamiselt proteiinid, muudavad juuste olukorra halvemaks.
Madala poorsusega juuste kutiikulkihi soomused on üksteise lähedal. Need juuksed vajavad piisava niiskuse andmiseks veidi täiendavat TLC-d (Tender Love Care (õrn armastav hooldus)), kuna tooted imenduvad juuksekarva aeglaselt. Samuti kipuvad nad niiskust kaua säilitama. Tihedalt lähestikku olevate kutiikula soomuste tõttu võivad vähese poorsusega juuksed olla nö valgutundlikud.
Suure poorsusega juukseid on kahjustanud keemilised protseduurid, keskkonnastressi tekitajad, liigne soengutegemine või hormonaalsed muutused. Sellises juukses napib valku ning väljanägemine on suhteliselt appi karjuv. Samas, täpselt nagu valguüledoosi korral, kipuvad suure poorsusega juuksed takerduma, sassi minema ja lõhenema ning näevad elutud ja tuhmid välja.
Väga oluline on analüüsida juuste ajalugu – mida täpselt on juustega tehtud. Tähelepanuta ei tohi jätta ka asjaolu, et mõnikord võib proteiiniüledoos tekkida sellest, et juuste värvimisel kasutatakse kaitseks suure proteiinisisaldusega tooteid ja klient jätkab selliste toodete kasutamist kodus ning lõpuks ei allu juuksed ühelegi hooldusele.
Ja veel, juuksed võivad olla ka segapoorsusega. See juhtub näiteks siis, kui juuksed on osaliselt blondeeritud jms, samas võib juhtuda ka loomulikult, näiteks siis kui juuksed hakkavad halliks minema. See viitab, et tuleb vaadata, kuhu täpselt mingit toodet lisatakse.
Loe ka:
Mis juhtub, kui juustes on liialt palju head – fookuses proteiinid ja keratiin
Lisa kommentaar